kolmapäev, september 19, 2007

keset pähkliuputust

Olen tervise juures. Vähemalt füüsilise tervise juures.
Seega tegelikult nagu ei tohiks kurta.

Kes te seal abiellute, kes lõõgastute ühistelt süüa tehes, kes sõidate nädalavahetusel MINU kodu ümber ringi, kes käite koos loengus ja sügisesel Toomel jalutamas, meenutate suve seiklusi... aga ka minu elus on vaheldusrikkust. Küll pisut vähemalt määral ja isemoodi.
Ekstreemne rahvusvahelise eraõiguse eksam, kus professor unustas, mis ainet ta küsima peab ja eksamineeris mind rahvusvahelises majandusõiguses. Tehtud. Viimaks avalduse esitamine magistrieksamile pääsemiseks, kus kirtsutati kulmu, et mis mõttes sa teed bakalaueuse kraadiga magistri täiendstuudiumi, kuid võeti avaldus ometi vastu. Tehtud. Hunnik põnevaid raamatuid, mida saab kohale tellida piiramatult teistest Saksa raamatukogudest. TASUTA, ja töötab nagu kellavärk. Mu viimatine jackpot oli raamat Saksa kõrgeima Liidukohtu= Riigikohtu raamatukogust. Lahe!

Raamatukogu öine salapäraselt vaikne ambiaans - just salapärane, sest kui need 2 miljonit teavikut võikid vaid korraga rääkida... kaotaks üks piiratud võimetega pea selle paablis aru...Seega räägivadki nad üksnes ükshaaval ja neile, kes nende poole isiklikult pöörduvad.

Harvad kontserdi või pubiõhtud, et turgutada oma vaimset tervist, mis ei suuda valitsevat pinget alateadvuseski välja lülitada. Ja koduigatsus.....millest me rohkem ei räägi. Või pigem, räägime TÄPSELT kuu aja pärast. Aga siis juba nostalgianoodiga ja Konstanzi poole tagasi õhates.

Countdown: töö äraandmiseni jäänud 7 päeva.
Muusika: pingeline vaikus.
Tuju: lootusrikas.

Kommentaare ei ole: