Keeldusin andmast allkirja nõuolekulehele, et juuli võib tulla. Miks minuga ei arvestata (trambin jalgu). Ühesõnaga kriitiliseks läheb. Nii raamatutehunniku tasakaaluvõime mu lauanurgal kui laua enda kandevõime selle hunniku all... kui minu motivatsioonijätkusuutlikkus. Eriti see viimane.
Täna sain oma magistritöö struktuuri esitlemisel teada, et sellest saaks kirjutada ideaalse 250 leheküljelise doktoritöö. Et kaalugu ma seda, aga esmalt tõmmaku heaga kokku. Ammu unustatud kuldsete sõnadega: Eks neid ikka läheb...
Lõuna ajal olin üle tüki aja Aranis tööl mõned tunnid. Kandikute tassimisega võib vahel rohkem elutarkust ammutada, kui ükski juuraõpik eal pakkuda suudaks. Üks 80ndates tädi, olles mind jäätisepokaali tagant 20 minutit edasi-tagasi sõelumas piielnud ja mu usinust kiitnud, viipas mind viimaks enda juurde, uuris kas ma olen abielus või kas mul on poisssõber ja pidas mulle 10 minutise loengu, mille point oli, et minusugune intelligentne (oi, kust ta teadis:)), kaunis (jeeee!), ja särav (mul oli tõepoolest hea tuju ja palju energiat) tütarlaps PEAB OLEMA VALIV! VALIV! :)
Mõtlesin asja üle natuke järgi, aga kes neid kuue aasta taguseid valimisi ikka enam niiväga mäletab :) Niipalju sellest.
Postituse lõpuks veel tänase päeva
IN ja OUT:IN:-Avastasin ülikoolis tasuta PLAASTRIAUTOMAADI. Mitte et ma endale nüüdsest vigastusi lubama hakkaks. Mõned suud võiks küll kinni kleepida.
-IN on ka see, et väljas sajab ja on KÜLM. On rohkem põhjust tubaselt tööd teha.
OUT:
Lömastatud majadega hiigeltigude laibad vedelesid täna ikka veel sealsamas, kust ma roimarlikult neil üleeile rattaga elu võtsin, arvates esialgu, et olen klaasipurust üle sõitnud. Nii rängalt praksusid. Vihmased ilmad siinsele hiigeltigude ja hiigel-limukate populatioonile iivet
tõstvalt just ei mõju. Tolleõhtune roim jääb mu hinge veel kauaks kriipima.
