Reisijutte maalt ja merelt vol 2

Teel tule-ja paugu-mekasse peatusime Tarragonas. Rooma varemetega uhkeldav roomlaste koloonia omaaegne pealinn kaunil Vahemererannal lõi oma ehedusega pahviks. Ja ka võrdlemisi uued ehitised lõhnasid antiigi järele, olles laotud second-hand ehitusmaterjalist ehk - rooma varemetest saadud kiviblokkidest! Salapärased siseõued ja närvekõditavad hetked kummitusi passides. Ülilõbus Märt, kes meid lahkelt enda juurde ööseks võttis, teadmata sel hetkel veel, et tema 4 hispaanlannast korterikaaslast teda selle eest hiljem mehe moodi sugema hakkavad. Suurepärased ahjukartulid ning sangria veiniga, sangria õllega ning eventually õlu veiniga….Järgnevat kommenteeris Uku: Nii me siis veetsime enamus reede keskööst kiriku ümber hiilides ning kiss-kiss kasse jahtides. Sellegipoolest jõudsime ka kolmest klubist läbi hüpata.

*Geniaalne otsereportaaz Märdilt koju jõudes:“ Tundub uskumatu, et selles korteris on praegu koos minuga 6 täiesti hullu eesti inimest, kordumatu hetk Tarragonas Carrer Fortuny 4. korteris. ja nüüd tahatakse veel mind minu voodist välja ka visata ja elekter on kaa ära.. Aga ikkagi on see olukord minu jaoks rohkem kui positiivne, vist üle päris mitme aja olen ma koos inimestega, kelle peaaegu igast ka kõige mõttetumana näivast fraasist võin täielikult aru saada, peaaegu.....nii et kõik on hästii“

Nüüd tõesti jätkub Valencia sündmustega…

Reisijutte maalt ja merelt

Siinkohal rõõmustan teid kokkuvõttega meie reisikokkuvõttest ehk kokkukokkuvõttest, sest püüdke teha matemaatiline tehe, kui palju ideid, arvamusi, nalju, kriitikat, lollusi ja nilbusi suudavad produtseerida 5 ülearenenud suuvärgiga loomingulist tegelast

8 päeva jooksul sünergia kõditavas õhkkonnas ning arvukates uusi elamusi pakkuvates sihtpunktides. Meie tripist valmis poole bakalaureusetöö mahtu reisijutt, mida mõistetavalt on täielikul kujul au vaid osalistel endil lugeda.

Destination Barcelona

Igal juhul sai kõik alguse teisipäeval 13.märtsil Barcelonast, mil Stiilse Viisikuna tõttasime appi meie Hospitalityclubi võõrustajatele. Olgugi, et mööbel, plaadikogu ja enamus kunstist pärines väidetavalt prügikastist, oli korter oma päikeseliste rõdudega ja vaatega tänavale (ning hea ilmaga merele) eriti lahe ja vajas tegelikult ainult Mr.Properi karmi kätt köögis ning usinat Poltergeisti, kes asjad tagasi nende kohtadele tõstaks. „Võibolla on see lihtsalt spanish way of living life seriously easygoing’ult“. Igal juhul tasub pererahval see hospitalityclubi värk selgelt ära, sest oma 3 päeva mõnusa äraelamise nimel kokkasime ja kraamisime - ning küllap jätkasid peale meid järgmised külalised, sest praktiliselt mitte kunagi kodus olevatel kodustel ei paistnud võtme jagamisest ja köögis mässavatest võõrastest suuremat asja olevat. Kui siis ainult kahjutunne, et väärt kanepi toast välja tuulutasime.

Igal juhul mahub Barcelona kolme päeva nii head kui halba, minu sokulaadist Märtsijänes, kes kotis mu asju valvas, tegi haltuurat ja lasi mu raha ning dokumendid juba esimesel õhtul ära varastada. Samas kui on karmavõlg siis on karmavõlg ning väidetavalt oleks see minuga niikuinii juhtunud.

Ööpimeduses Sagrada Familia kirik, see detailidest kobrutav muinasjutuline pühamu, mis kunagi valmis ei saa ning paganlikele eesti noortele pigem suursugust kraanamuuseumi meenutab – kuivõrd kraanatornid kõrgusid taevatreppidena kõrgemal tornidest..

Hommikune riisipuder ning päikseline lebo meie katusekorteri rõdul. Mäki jäts ja seinal kutsuv hispaania versioon reklaamlausest: Do you wanted? Amelemine jalutussillal ning unustamatu sillerdav fotoseeria erinevates poosides. Spagetid ja siesta. Õlled, mis – nagu pärast joomist selgus – olid alkoholivabad. Palju veini sangriaga, ja sangriat veiniga. *Uku, kelle jalalabad on Liisa peos: "Ma peaks ka ikka reikit õppima sellega on väga hea tüdrukutele muljet avaldada"'

* Gloria, võõrustaja: „Mida, te käite Saksamaal suvel koolis, see ainus soe aeg, mis teil seal on? Meie Ukuga vastu - eino, septembriski on veel soe, no pluss 25 kraadi. Hispi tüdruk: 25 on külm. Soe on pluss 50 kraadi. Liisa: 50 kraadi...see on meil Eestis ...sauna.

Jälle riisipuder. Mõned kuulsad majad, mõned vähem kuulsad majad, mõned majad, mille kohta keegi midagi eriti ei teadnud – muretu „ca va!“ – küll pärast kodus järgi googeldad. Skisofreeniliste näppudega (päeval tarduvad oksteks, kavalad) puud.

*Parc Güell, võrdselt võrratu nii õhtupoolikuses esmamuljes kui järgmisel päikesetõusul inimtühjana.

*Liisa: Uku, mis sa seksid seal? Uku, Güelli pargis bri juustu söömiseks ettevamistuse tehes haigekassakaarti kivi vastu lihudes: "ma ei seksi, ma teritan!"

*Kevadkollektsioon 2007 fotosessioonil featuring külalismodellid Märt Tarragonast ja Külli Konstanzist ning kivistunud ilme ning külma kõhuga giga-modell Sisalik.

* kuulsa hangu(i?) mängija värskeõhukontsert. Hang, muide, EI OLE üldlevinud seisukohtade kohaselt mitte Eesti aiatööriista juurtega vana Aafrika rahvuspill, vaid šveitsis alles hiljuti leiutatud musikaalne jurakas. Huvilised leiavad lisainfot http://www.oddmusic.com/gallery/om16250.html

Öine lumm Plaza Espanyalt ning vemmeldav veri hispaania-iisraeli jalgpallimatsilt 55 000 pealtvaataja-staadionil.

* Pidutsema me traditsioonilistesse Barcelona ööklubidesse seekord ei jõudnudki jah... sellised mölluloomad olemegi!

Jätkub palverännakuga Valencia tulefestivalile

Ja rohkem veel:
http://new.photos.yahoo.com/xeniazh/albums - KevadkoLektsioon

Destination Barcelona -

-Tarragona - Valencia - Altea - Cabo de Palos - Almeria - Matril - Granada - Malaga

ehk 11 päeva ja 1430 km Vahemere rannikut - TEHTUD!

AGA nagu nad ütlevad -

destination is not a place, but a NEW WAY OF SEEING things-



The way we saw things - esialgu Tajo piltidena üleval http://penlonely.planet.ee/foto/07hispaania/index.html

Jah, elu on lill, elu on lõhnav apelsinipuuoks,
või puult näpatud värske mandariin, elu on piisake Vahemerd, mis laineharjale tõuseb ja tuulelt tiivad laenates randa lendleb, elu on see päike, mis hommikul meie silme ees merest tõusis ning õhtul meie silme all mägede sisse loojus, elu on see roheline põõsas Granadas, mis defineeribki 'rohelise', elu on huumor, mis meid reisil lakkamatult toitis, ning päike, mis paneb sind ennast oma hea elu pärast lausa kadestama*:)
*Ise mõtlesin välja.

Tuled kell 5 hommikul koju...

...viskad suitsused riided rõdule kainenema,
lased multivitamiinitabletil klaasitäide vette sulpsatada,
janust nõrkevana jälgid selle kihisemist ja näed kurja vaeva, et selle sulamiseks vajalikud 10 sekundit veel ära oodata suuta.

Hellitaks kurnatud kõrvu rahuliku öömuusikaga...Aga "varajast ärkajat tervitab Vikerhommik!" "Põhimaanteed on lörtsist puhtad!" "Osama bin Laden sai 50 aastaseks juhul kui ta veel elus on!" "Laulab Linda." Võib rahulikult magama minna, vähemalt täna on maailm ikka veel ühes tükis.
Tere hommikust, Eesti!
Head ööd, Konstanz!

See hooletu hunnik kasekese kommipaberitest...

..mu kirjutuslaual, see sobib parasjagu niii hästi mu rohelise toaga ja toob kodu mõne tuhande kilomeetri kauguselt siia samma lauanurgale - et mul pole südant seda segadust paberikorvi kupatada.
Hunniku suuruse järgi hinnates võiks pakkuda kuni poolt kilo. Ei minegid süümepiinu, isegi arvestades tuleva nädala Hispaania trippi ja sealselt peaaegu-bikiini-hooaega. Mis seal siis ikka. Kommid olid pattu väärt. Nüüd seedin mõnuga unustamatuid mälestusi eelmisest nädalast perega Austrias suusatamas. Kodused on asendamatud. Vähestega saab nii ehedalt mina ise olla, ja nii hingetoitvalt kõike toredat jagada, et jagatud rõõmust mitte kaks, vaid korraga kolm rõõmu saab. Ainult Anneli oli puudu...

10 ja 12h teelolekut möödusid seekord märkamatult ja väga toredate mõtete, tujude ja vestluste saatel (sinnateel ma ühest minuga samas kupees reisinud väänikust suurt aru ei saanud, aga no arvestades, et ta emme ka mitte, siis pole suurt lugu. Minu eestikeelsele sõpruse sobitamisele vastas ta omapoolse usaldusavaldusega - mu saabaste sisse näkileiva pudistamisega.)

Salzburg. Õhus on mägesid. Schladming. Pisike linnake ja veel rohkem mägesid. Poeke, kus antakse kaasa kiiver ja lubatakse lahkelt kunagi teinekord raha tuua. Dachstein, Katusekivi, kõige rohkem mägesid, liustik 3000m kõrgusel ja hõredamast õhust joovastavalt ringlev pea. Ja kõige kallimad sinu vaimustust jagamas. Ja tuul, kiire ja vihane. Metsik lumi, mis jätab ainukeseks võimaluse off-piste laadseks mäest-alla-kogemuseks. Mäletada on palju. Ja need rohelised kommipaberid, need võivad tegelikult ju veel natuke aega rohelisel lauakattel roheliste eile istutatud võrsete seltsis vedeleda ja totter- toredalt sentimentaalset kodu ja kevade tunnet kiirata...