Ei ole nii, et astud sulle meeldival päeval kliinikust läbi, ja võid arvestada, et poole tunni pärast saad, 150 grammi sokulaadi kummaski põses, oma toimetusi jätkata.

Konstanzis haiglas verd vastu ei võeta. Punane Rist käib paar korda aastas ülikoolis ja teeb söökla ülemisest korrusest sõbralikult kaootilise laatsareti risti-rästi välivoodite ning kümnete hoolitsevate haiglaõdede-ja vendadega. Ja aega tuleb varuda. Sest kui sakslane haiglasse verd ei ole nõus andma minema (sellepärast pole ka verekeskust), siis sel päeval ollakse parema maailma nimel nõus tunni jagu järjekorras seisma.
Esimene järjekord, et ankeet täita. Teine järjekord, et su täidetud ankeedist andmed arvutisse sisestada. Kolmas järjekord, et arst, oma puidust ajutiste vaheseintega eraldatud kolmel ruutmeetril sööklalaua taga muuseumitarvikutega su vererõhku, pulssi ja temperatuuri mõõdaks. Viimase tarbeks kasutati metalltoru, mis kõrva aeti (!) :)

Uurib, kas ma olen piisavalt joonud.

Käsib vötta järjekorda, et suurest vaadist väsket kodust õunamahla juua, hea kui kaks, veel parem, kui kolm klaasi. Neljas järjekord, et vereproov anda ja teada saada, et jälle läks napilt õnneks, õige veidi veel ja oleks liiga kõrge hemoglobiiniga koju saadetud. Pihku pistetakse karbike vereprooviklaasikeste, paberite ja verekotiga, millega ennast viimasesse järjekorda istutada.
Uurib, kas ma olen piisavalt joonud.

Viiendas järjekorras loob korda tegelikult vanem punaste pükstega punase risti samariitlane, kes unustab ära, millal keegi tuli ja kust ruumi keskel kaootiliselt paiknevatelt toolidelt keegi järgmisena vabanevale välivoodile pääseb. Väljas sabistab vihma ja vaade järvele mattub udu sisse. Võetud veri vedeleb akna all sööklalaual neljas erinevas hunnikus.

Vereandmine möödub ühe Moskva vanaprouast haiglaõe jutuvadina saatel.
Uurib, kas ma olen piisavalt joonud.

Ta elab juba 12 aastat saksamaal. Vanemal ajal meeldis talle veeta puhkust Pärnus ja Tallinnas, kus ta ööbis Viru ja Olümpia hotellis. Pronkssõduri teemat, mis tal keelel sügeles, ma parem kommenteerima ei hakanud. Küllap tal on oma arusaam ja minu seisund, nõel veenis, ei olnud just olukorda soosiv.

Käsi kinni seotud, tuleb üks hallipäine härra Headus ise, kes võtab su kodinad ühte kätte, hoides teisega su ümbert kinni, ning talutab su laua äärde istuma.

Enam ei küsita, kas olen piisavalt joonud. Laual on värske mahl.

Pihku pistetakse defitsiidiajastu nägu toidutalong. Jackpot - 5 eurone tudengisöökla lõunasöök. Juhhuu:)

Järeldused tänasest päevast:

1) Uutes kohtades käi kultuurielamuse saamiseks võimaluse korral kirikus ja verd andmas.
2) sakslasel on mingi teema joomisega.

3) Euronõuded, mis need on? Lähim kraanikauss oli mitu korrust allpool. Aga inimlikkus ja lihtsus ja tunne, et oled aastakümnete taguses laatsaretis - oli lummav!

4) Punase Risti vinge käekell on täpselt ühe liitri vere kaugusel ehk kaks korda tuleks veel verd anda.

5) Homme sööklas priiskame!