- 79 uut kirja mailboksis. Mul siiski on mõned sõbrad jah. Mõned isegi tulid kohale:) Näiteks Liis Jakobiga, kellega koos me öö viieteistkümnendase oktoobrisse jõime.
Ma ei teagi, kui vara mu emme helistas ja nii kõvasti telefoni laulis, et ka Liis toa teises otsas ärkas. Järgmine hetk ärkasin ma sama laulukese peale, mis kõlas üle West II ühikakompleksi ja pärines kümnepealiselt kingituste ja supersuperkohupiimakoogiga varustatud segakoorilt "valjumate pühapäevahommikute eest". Mu alumine, selgelt veidi ebastabiilne naabrinna tuli üles ja seletas üleni värisedes, kuidas ta üritab magada ja kuidas ta tungivalt loodab, et me "leiame probleemile lahenduse, või muidu..." Ma loodan, et ta meeled olid lihtsalt laupäevaõhtusest heinapeost äärmiselt hellad, või muidu juhtub - Peetrit tsiteerides - see, mis alati - mite midagi:)
Sünnipäeva- segakoor pidi tõesti omajagu valju olema sest mingid maja teises küljes elavad pigipiigad tulid õhtul küsima, kas mul on äkki sünnipäev, ja soovisid õnne.
Sünnipäevapiknik Mainau saarel: pilt räägib enda eest:
Before...
And after...
Häbelik tükike taevalikust peaaegu-ise-tehtud-juustukoogist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar