..mu kirjutuslaual, see sobib parasjagu niii hästi mu rohelise toaga ja toob kodu mõne tuhande kilomeetri kauguselt siia samma lauanurgale - et mul pole südant seda segadust paberikorvi kupatada.
Hunniku suuruse järgi hinnates võiks pakkuda kuni poolt kilo. Ei minegid süümepiinu, isegi arvestades tuleva nädala Hispaania trippi ja sealselt peaaegu-bikiini-hooaega. Mis seal siis ikka. Kommid olid pattu väärt. Nüüd seedin mõnuga unustamatuid mälestusi eelmisest nädalast perega Austrias suusatamas. Kodused on asendamatud. Vähestega saab nii ehedalt mina ise olla, ja nii hingetoitvalt kõike toredat jagada, et jagatud rõõmust mitte kaks, vaid korraga kolm rõõmu saab. Ainult Anneli oli puudu...
10 ja 12h teelolekut möödusid seekord märkamatult ja väga toredate mõtete, tujude ja vestluste saatel (sinnateel ma ühest minuga samas kupees reisinud väänikust suurt aru ei saanud, aga no arvestades, et ta emme ka mitte, siis pole suurt lugu. Minu eestikeelsele sõpruse sobitamisele vastas ta omapoolse usaldusavaldusega - mu saabaste sisse näkileiva pudistamisega.)
Salzburg. Õhus on mägesid. Schladming. Pisike linnake ja veel rohkem mägesid. Poeke, kus antakse kaasa kiiver ja lubatakse lahkelt kunagi teinekord raha tuua. Dachstein, Katusekivi, kõige rohkem mägesid, liustik 3000m kõrgusel ja hõredamast õhust joovastavalt ringlev pea. Ja kõige kallimad sinu vaimustust jagamas. Ja tuul, kiire ja vihane. Metsik lumi, mis jätab ainukeseks võimaluse off-piste laadseks mäest-alla-kogemuseks. Mäletada on palju. Ja need rohelised kommipaberid, need võivad tegelikult ju veel natuke aega rohelisel lauakattel roheliste eile istutatud võrsete seltsis vedeleda ja totter- toredalt sentimentaalset kodu ja kevade tunnet kiirata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar