Reisijutte maalt ja merelt

Siinkohal rõõmustan teid kokkuvõttega meie reisikokkuvõttest ehk kokkukokkuvõttest, sest püüdke teha matemaatiline tehe, kui palju ideid, arvamusi, nalju, kriitikat, lollusi ja nilbusi suudavad produtseerida 5 ülearenenud suuvärgiga loomingulist tegelast

8 päeva jooksul sünergia kõditavas õhkkonnas ning arvukates uusi elamusi pakkuvates sihtpunktides. Meie tripist valmis poole bakalaureusetöö mahtu reisijutt, mida mõistetavalt on täielikul kujul au vaid osalistel endil lugeda.

Destination Barcelona

Igal juhul sai kõik alguse teisipäeval 13.märtsil Barcelonast, mil Stiilse Viisikuna tõttasime appi meie Hospitalityclubi võõrustajatele. Olgugi, et mööbel, plaadikogu ja enamus kunstist pärines väidetavalt prügikastist, oli korter oma päikeseliste rõdudega ja vaatega tänavale (ning hea ilmaga merele) eriti lahe ja vajas tegelikult ainult Mr.Properi karmi kätt köögis ning usinat Poltergeisti, kes asjad tagasi nende kohtadele tõstaks. „Võibolla on see lihtsalt spanish way of living life seriously easygoing’ult“. Igal juhul tasub pererahval see hospitalityclubi värk selgelt ära, sest oma 3 päeva mõnusa äraelamise nimel kokkasime ja kraamisime - ning küllap jätkasid peale meid järgmised külalised, sest praktiliselt mitte kunagi kodus olevatel kodustel ei paistnud võtme jagamisest ja köögis mässavatest võõrastest suuremat asja olevat. Kui siis ainult kahjutunne, et väärt kanepi toast välja tuulutasime.

Igal juhul mahub Barcelona kolme päeva nii head kui halba, minu sokulaadist Märtsijänes, kes kotis mu asju valvas, tegi haltuurat ja lasi mu raha ning dokumendid juba esimesel õhtul ära varastada. Samas kui on karmavõlg siis on karmavõlg ning väidetavalt oleks see minuga niikuinii juhtunud.

Ööpimeduses Sagrada Familia kirik, see detailidest kobrutav muinasjutuline pühamu, mis kunagi valmis ei saa ning paganlikele eesti noortele pigem suursugust kraanamuuseumi meenutab – kuivõrd kraanatornid kõrgusid taevatreppidena kõrgemal tornidest..

Hommikune riisipuder ning päikseline lebo meie katusekorteri rõdul. Mäki jäts ja seinal kutsuv hispaania versioon reklaamlausest: Do you wanted? Amelemine jalutussillal ning unustamatu sillerdav fotoseeria erinevates poosides. Spagetid ja siesta. Õlled, mis – nagu pärast joomist selgus – olid alkoholivabad. Palju veini sangriaga, ja sangriat veiniga. *Uku, kelle jalalabad on Liisa peos: "Ma peaks ka ikka reikit õppima sellega on väga hea tüdrukutele muljet avaldada"'

* Gloria, võõrustaja: „Mida, te käite Saksamaal suvel koolis, see ainus soe aeg, mis teil seal on? Meie Ukuga vastu - eino, septembriski on veel soe, no pluss 25 kraadi. Hispi tüdruk: 25 on külm. Soe on pluss 50 kraadi. Liisa: 50 kraadi...see on meil Eestis ...sauna.

Jälle riisipuder. Mõned kuulsad majad, mõned vähem kuulsad majad, mõned majad, mille kohta keegi midagi eriti ei teadnud – muretu „ca va!“ – küll pärast kodus järgi googeldad. Skisofreeniliste näppudega (päeval tarduvad oksteks, kavalad) puud.

*Parc Güell, võrdselt võrratu nii õhtupoolikuses esmamuljes kui järgmisel päikesetõusul inimtühjana.

*Liisa: Uku, mis sa seksid seal? Uku, Güelli pargis bri juustu söömiseks ettevamistuse tehes haigekassakaarti kivi vastu lihudes: "ma ei seksi, ma teritan!"

*Kevadkollektsioon 2007 fotosessioonil featuring külalismodellid Märt Tarragonast ja Külli Konstanzist ning kivistunud ilme ning külma kõhuga giga-modell Sisalik.

* kuulsa hangu(i?) mängija värskeõhukontsert. Hang, muide, EI OLE üldlevinud seisukohtade kohaselt mitte Eesti aiatööriista juurtega vana Aafrika rahvuspill, vaid šveitsis alles hiljuti leiutatud musikaalne jurakas. Huvilised leiavad lisainfot http://www.oddmusic.com/gallery/om16250.html

Öine lumm Plaza Espanyalt ning vemmeldav veri hispaania-iisraeli jalgpallimatsilt 55 000 pealtvaataja-staadionil.

* Pidutsema me traditsioonilistesse Barcelona ööklubidesse seekord ei jõudnudki jah... sellised mölluloomad olemegi!

Jätkub palverännakuga Valencia tulefestivalile