Teel tule-ja paugu-mekasse peatusime Tarragonas. Rooma varemetega uhkeldav roomlaste koloonia omaaegne pealinn kaunil Vahemererannal lõi oma ehedusega pahviks. Ja ka võrdlemisi uued ehitised lõhnasid antiigi järele, olles laotud second-hand ehitusmaterjalist ehk - rooma varemetest saadud kiviblokkidest! Salapärased siseõued ja närvekõditavad hetked kummitusi passides. Ülilõbus Märt, kes meid lahkelt enda juurde ööseks võttis, teadmata sel hetkel veel, et tema 4 hispaanlannast korterikaaslast teda selle eest hiljem mehe moodi sugema hakkavad. Suurepärased ahjukartulid ning sangria veiniga, sangria õllega ning eventually õlu veiniga….Järgnevat kommenteeris Uku: Nii me siis veetsime enamus reede keskööst kiriku ümber hiilides ning kiss-kiss kasse jahtides. Sellegipoolest jõudsime ka kolmest klubist läbi hüpata.
*Geniaalne otsereportaaz Märdilt koju jõudes:“ Tundub uskumatu, et selles korteris on praegu koos minuga 6 täiesti hullu eesti inimest, kordumatu hetk Tarragonas Carrer Fortuny 4. korteris. ja nüüd tahatakse veel mind minu voodist välja ka visata ja elekter on kaa ära.. Aga ikkagi on see olukord minu jaoks rohkem kui positiivne, vist üle päris mitme aja olen ma koos inimestega, kelle peaaegu igast ka kõige mõttetumana näivast fraasist võin täielikult aru saada, peaaegu.....nii et kõik on hästii“
Nüüd tõesti jätkub Valencia sündmustega…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar